Academic journal article Estonian Journal of Archaeology

Dental Pathologies in Individuals from Pada Cemetery (12Th-13th centuries)/Pada Kalmistu Indiviididel Esinevad Hambapatoloogiad (XII-XIII Sajand)

Academic journal article Estonian Journal of Archaeology

Dental Pathologies in Individuals from Pada Cemetery (12Th-13th centuries)/Pada Kalmistu Indiviididel Esinevad Hambapatoloogiad (XII-XIII Sajand)

Article excerpt

Sissejuhatus

Ammu kadunud inimruhma eluviisi ja paritolu selgitamiseks on hambad tanuvaarne uurimisobjekt. Hambad on harilikult skeleti koige paremini sailinud osaks ning seejuures annavad nii hammaste suurus kui kuju olulist infot toitumisharjumuste, metaboolse stressi ja selle esinemise aja, liigisiseste ja liikidevaheliste evolutsiooniliste seoste ja monel juhul isegi populatsioonisiseste sugulussidemete kohta (Brothwell 1972; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1973). Eluviisi ja toitumisharjumuste kohta annavad eriti head teavet just hammastega seotud patoloogiad (Bennike 1985; Gregg & Gregg 1987; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1987). Muutused eluviisis, eelkoige toitumisega seotud, valjenduvad koheselt ka hammastikus. Nii on teada, et kuigi kaariest esines juba praegusaja inimese eellastel ja esineb loomulikult ka tanapaeva inimesel tema kujunemise algusest alates, muutus selle esinemissagedus suuremaks, kui inimene tegi algust maaharimisega. Rafineeritud suhkrute kasutuselevotuga suurenes kaariese esinemissagedus veelgi (Bennike 1985; Brothwell 1972; Hillson 1996; Larsen 1998; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1970). Hammaste tugev kulumine viitab koredama toidu kasutamisele voi igapaevases toidus kovema aine esinemisele: naiteks viljajahvatamisel jahvatuskivide vahelt lisanduvad kiviterad (Hillson 1996). Monel juhul voib hammaste tugevam kulumine olla seotud kultuuriliste eriparadega, eriti uksikute hammaste suuremal kulumisel ulejaanutega vorreldes. Hupoplaasiate esinemine viitab lapsepolves labi elatud metaboolsetele stressidele jne.

Peamised hambapatoloogiad, mida on voimalik kovakudede pohjal kindlaks teha, on kaariese esinemine, alveolaarkaare reduktsioon ehk loualuude kovakudede taandareng ja hambajuure umber olevad juurepoletikud, mille tulemusel on loualuu juuretipu umber adsorbeerunud (abstsessid). Ajalooliste seeriate kasitlemisel loetakse patoloogiaks ka loualuust pre mortem puuduvad jaavhambad, kas siis valja tommatud voi patoloogia tottu ara tulnud (Bennike 1985; Brothwell 1972). Sageli loetakse hambapatoloogiateks ka tugevat hambakivi ladestumist ja hammaste tugevat abrasiooni.

Hambakaaries on emaili ja dentiini demineralisatsiooniprotsess, kus bakterid, kes kasutavad oma elutegevuse kaigus suhkruid, muudavad keskkonna suus happeliseks, mille tulemusel hakkab lahustuma hambaemaili ja dentiini orgaaniline komponent--hudroksuulapatiit (Bennike 1985; Hillson 1996). Selle protsessi tulemusena tekib hambaauk.

Alveolaarluu marginaalse osa reduktsioon ehk loualuude atroofia on inimesel juba vaga vana haigus, mille korge esinemissagedus on registreeritud juba Euroopa esimestel inimestel (Bennike 1985; [TEXT NOT REPRODUCIBLE IN ASCII.] 1965). Selle protsessi kaigus loualuu marginaalne osa hambakaarel resorbeerub ja paljastuvad hambajuured. Sellega kaasneb omakorda hamba suurem vastuvotlikkus teistele patoloogiatele.

Hambajuurt umbritsevate kudede poletikku, mida skeletil on naha loualuus olevate abstsessidena hambajuure tipu umber, pohjustavad bakterid, kes paasevad hambajuure tippu kas hambasasisse kaariese tekitatud augu kaudu voi ka parodontoosi tagajarjel, kui bakterid kogunevad igeme ja hambajuure vahele, pohjustades poletikku (Pindborg 1970; Hillson 1996).

Hammaste pre mortem puudumisel (pre mortem tooth loss) on koige sagedamaks pohjuseks kaaries. Kaaries voib havitada kogu hambakrooni, mille tagajarjel tekib periodontoos ja jarelejaanud juureosa tuleb loualuust valja. Hambad voivad puududa loualuust ka tugeva abrasiooni tottu, kus hambapulp avaneb, jargneb periodondiit, tugev alveolaarkaare reduktsioon ja hamba aratulek loualuust. Uksikutel juhtudel voivad hambad puududa ka trauma tagajarjel (Bennike 1985).

Kaesoleva too eesmargiks ongi vaadelda Pada (12.-13. sajand) kalmistu indiviidide hammastiku uldist tervislikku seisundit, tuua valja peamised ruhmas esinenud hambapatoloogiad ja nende esinemissagedused erinevates vanuseruhmades ning esinemissagedused nii meestel kui naistel. …

Search by... Author
Show... All Results Primary Sources Peer-reviewed

Oops!

An unknown error has occurred. Please click the button below to reload the page. If the problem persists, please try again in a little while.