Academic journal article Estonian Journal of Archaeology

New AMS Dates of the Neolithic and Bronze Age Ceramics in Estonia: Preliminary Results and Interpretations/ Uued AMS-Dateeringud Eesti Neoliitilisest Ja Pronksiaegsest Keraamikast. Esialgsed Tulemused Ja Interpreteeringud

Academic journal article Estonian Journal of Archaeology

New AMS Dates of the Neolithic and Bronze Age Ceramics in Estonia: Preliminary Results and Interpretations/ Uued AMS-Dateeringud Eesti Neoliitilisest Ja Pronksiaegsest Keraamikast. Esialgsed Tulemused Ja Interpreteeringud

Article excerpt

Keraamikatupoloogiatel on labi arheoloogiaajaloo olnud oluline osa esiajaloo periodiseeringute ja kronoloogiate koostamisel. Muud muististe dateerimise meetodid ei ole keraamikatupoloogiat tanini asendanud, kuigi viimast on mitrnel pohjusel ka kritiseeritud. Hilisneoliitilised ja noorernad elupaigad on sageli multiperioodsed, kasutatud katkematult voi vaheaegadega mitmel esiajalooperioodil.

Seetottu on neist keraamikale voi ka teistele leidudele kindlat konteksti raske leida. Tapsemaid voi vahemalt tapsustavaid tulemusi annavad tupoloogiad, mis on aga sarnas meetodina ebatapsed, kui tuupe ei voi siduda loodusteaduslike meetoditega saadud dateeringutega.

Tanapaeval on keraamikatupoloogiaid oluliselt korrigeerinud savinoukildude pinnal sailinud vaikestest soestunud orgaanikakogustest (karboniseerunud toidujaanustest) tehtavad AMS- (Accelerator Mass Spectrometry) dateeringud, saadud vanuste kalibreerimine paikeseaastateks. Kui pinnases ei ole parast kultuurkihi ladestumist mingeid erakordseid protsesse toimunud, siis on korbekiht ja savinou uhevanused.

Olles huvitatud voimalusest savinousid vorrelda, tuleb todeda, et keraamika vanusemaarangud on enamasti ikka veel saadud kinnismuististe, savinoukildude leiukonteksti ja vormi- ning ornamendimuutuste pohjal. Probleemiks on samuti see, et mitmed keraamikatupoloogiad on koostatud aastakumneid tagasi. Samas on aga olulisel maaral lisandunud uusi leide. Nii ei ole eri maades kasutatavad tupoloogiad enam uheselt vordluskolblikud. Uhelt poolt on uued leiud ja kontekstid sattunud vastuollu varasemate tupoloogiatega, sundides aga teisalt ka nende aluseid umber vaatama.

Soome, Karjala ja Eesti tekstiilkeraamika uurimisega on selgunud, et C. F. Meinanderi poolt enam kui poole sajandi eest Laanemere idarannikul eristatud ja pronksiajaga dateeritud Sarsa-Tomitsa tuupi keraamika vajab mitmes osas uut maaratlust. Uks selle keskne tunnus--tekstiilivajutus--esineb tegelikult mitmes neoliitilises keraamikaruhmas ja Eesti ning Vene aladel jatkus tekstiilijaljendiga kaetud savinoude kasutamine kuni rauaaja keskpaigani. Kui tekstiilkeraamikaks loetakse kilde tekstiilivajutuse pohjal, katab see mitmed praegu omaette ruhmadena eristatavaid keraamikatuupe (Eestis hiline kammkeraamika, noorkeraamika, varane tekstiilkeraamika ja tekstiilkeraamika).

Samavord huvitav on ka tekstiilivajutistega kaetud keraamika "algupara" kusimus: kas see lahtub traditsioonist, mille alguse voime dateerida ja lokaliseerida uhte piirkonda, voi on pigem tegu ilminguga, mis on "leiutatud" solturnatult mitmes Euroopa piirkonnas?

AMS-dateeringud anavad aga lisateavet ka nende muististe kohta, kust konkreetsed savinoukillud parinevad, ning loomulikult on uued vanusemaarangud olulised ka tekstiiliajaloo seisukohalt.

Eesti tekstiilijaljenditega keraamika dateerimisprojekti, mille esialgsed tulemused on kaesolevas artiklis avaldatud, peamiseks eesmargiks on luua alus Eestist leitud tekstiilivajutistega keraamika AMS-dateeringutese pohinevale kronoloogiale. Lahtekohaks oli algselt 12 proovist koosnev valim vanimatest ja probleemsetest Eesti asulakohtadest leitud savinoukildudest. Koigilt keraamikakildudelt voetud korbekihtide proovides ei olnud aga dateeringute tegemiseks piisavalt susinikku, mistottu taiendati valimit hiljem uute proovidega. Kui korbekihti ei olnud tekstiilivajutistega savinoukildudel sailinud, siis voeti erandina proov samast asulakohast leitud teist tuupi keraamikalt. Kaesoleva artikli kirjutamise ajaks on Helsingi ulikooli dateerimislaboris tehtud 8 dateeringut.

Dateerimiseks valiti savinoukillud kolmest tekstiilijaljendiga kaetud keraamikatuubist ning keraamikast, mis koostise ja pinnatootluse jargi liigitati algselt noorkeraamikaks (Kopu IA, joon 9). Viimane voeti asulakohast, kust on leitud ka (varast?) tekstiilkeraamikat, kuid selle pinnal ei olnud AMS-analuusiks piisavalt korbekihti. Pooled kaesolevas artiklis esitatavatest dateeringutest on keraamikast, mis parineb Ida-Eestist Peipsi jarve laanerannikul Emajoe suudmealal paiknevatest Akali ja Kullamae asualakohtadest (joon 1: 3-6). …

Search by... Author
Show... All Results Primary Sources Peer-reviewed

Oops!

An unknown error has occurred. Please click the button below to reload the page. If the problem persists, please try again in a little while.