Academic journal article Estonian Journal of Archaeology

The Destruction of the Medieval Castle of Otepaa in the Light of Written and Archaeological Sources/otepaa Piiskopilinnuse Havimisdaatumist Kirjalike Ja Arheoloogiliste Allikate Valguses

Academic journal article Estonian Journal of Archaeology

The Destruction of the Medieval Castle of Otepaa in the Light of Written and Archaeological Sources/otepaa Piiskopilinnuse Havimisdaatumist Kirjalike Ja Arheoloogiliste Allikate Valguses

Article excerpt

Sissejuhatus

1224. aastal rajas Tartu piiskop Hermann eestlaste Otepaa muinaslinnuse kohale kivilinnuse ja laanistas selle neljale ruutlile:

Episcopus vero Hermannus abiit cum suis in Ugauniam et cepit castrum Odempe edificare et locavit in eo viros nobiles et milites honestos, Engelbertum videlicet, generum suum de Thysenhusen et Theodericum, fratrem suum, et Helmoldum de Luneborch, virum prudentem et nobilem et Johannem de Dolen... (HCL, XXVIII: 8).

Nagu eeltsiteeritud Henriku Liivimaa kroonikast selgub, oli Otepaa linnus Tartu korval uheks tahtsamaks Ugandi muinasmaakonna keskuseks: Louna-Eestis sakslaste peetud vallutussoja uheks olulisimaks strateegiliseks eesmargiks oli olnud just Otepaa linnuse enda katte haaramine ja selle hoidmine, mis loplikult onnestus 1224. aastal. Samuti oli Otepaa olnud Vene vurstide Ugandi-soja- kaikude fookuses (HCL, XIV: 2, XX: 3, XX: 7).

13. sajandil hakkasid Otepaa tahtsust keskusena varjutama piiskopiresidents ja kaubalinn Tartu. Seetottu on Otepaa piiskopilinnus jaanud monevorra tagaplaanile nii keskaegse Vana-Liivimaa poliitiliselt maaravate sundmuste hulgas kui ka ajalookasitluses. Otepaa piiskopilinnuse havimis- daatumi osas on avaldatud erinevaid ja kohati ka vastukaivaid arvamusi. Kaesoleva artikli ees- margiks ongi selle kohta moningat selgust tuua.

Varasemad seisukohad

Vana-Liivimaa keskaegsete linnuste uurija Armin Tuulse jargi jaeti Otepaa piiskopilinnus maha "orduriigi lopuaja paiku", eksisteerides kirjalike allikate pohjal otsustades vahemalt 1477. aastani (Tuulse 1942, 51-52). Esimeses Eesti arhitektuuri kasitlevas koguteoses (EAA, 51) jaab Otepaa piiskopilinnust puudutav info suhteliselt kasinaks. On vaid mainitud, et Otepaa piiskopilinnus havis Liivi sojas, vaevumata selle vaite pohjenduseks tooma mingeidki fakte. Tundub, et Eesti keskaegsete linnuste uurimisega tegelnud kunstiajaloolaste huvi Otepaa vastu on jahe seetottu, et linnuse maapealne osa oli juba 19. sajandiks peaaegu taielikult havinud (Tuulse 1942, 51).

Alates 1950. aastast teostas Otepaa piiskopilinnusel arheoloogilisi valjakaevamisi Osvald Saadre, kes aga uurimistulemuste laiema publitseerimiseni kahjuks ei joudnudki. Tema seisukohad Otepaa linnuse havimisdaatumi kohta leiame 1966. aastal publitseeritud Otepaa kodu-uurijate konverentsi ettekannete teesidest:

Polenud tukkide vahelt leiti munt, mis on loodud Tallinnas 1390. aasta paiku ja mis koos teiste muntidega aitab meil dateerida lossi polemist. (Koik mundid on dateerinud ENSV TA Ajaloo Instituudi teaduslik tootaja A. Molvogin.) Ajaloost on teada, et Tartu piiskopkonna ja ordu vahel oli aastail 1396-1397 luhike, aga age soda, mille kestel ordu laastas halastamatult piiskopkonda. On toenaoline, et selles sojas sai Otpaa piiskopilinnus tugevasti kannatada. Kindlusena oli Otepaa oma tahtsuse kaotanud juba seoses Kirumpaa lossi ehitamisega XIV saj. algul (lossina mainitakse Kirumpaad 1322. aastal) ja parast polemist Otepaa kindlust ilmselt enam ei taastatudki. Senine linnus pusis moni aeg Otepaa moisa valduses, hiljem aga lagunes ning jaeti maha. Kivid kanti teiste ehituste jaoks laiali ja maakamar kattis varemed kinni (Saadre 1966, 49-50).

Eelneva tsitaadi mottekaigus on eksitud esiteks uhe arheoloogilise stratigraafia peamise pohitoe vastu: kihti dateerivad leiud ei pane paika mitte kihi tekkimise ajalist hetke, vaid annavad ainult ajalise kinnispunkti, millest varem ei saa kiht tekkinud olla. Seega: polengukihti Otepaa piiskopilinnusel saab dateerida ainult hilisemaks kui leitud mundi vaidetav vermimisaasta - 1390. Kust parineb info selle kohta, et Otepaa linnus oli juba 14. sajandi algul "kindlusena oma tahtsuse kaotanud", ja mida tahendab lause "linnus pusis moni aeg Otepaa moisa valduses", pole autoril onnestunud valja selgitada.

Otepaa piiskopilinnuse uurimisega jatkas alates 1980. aastatest tood Ain Maesalu, kelle teeneks on Otepaa linnuse kaevamistulemuste ja leiumaterjali publitseerimine ning laiemasse teadus- kaibesse toomine, seda eriti just relvastuse osas (nt Maesalu 1991; 1993; 1995; 1998). …

Search by... Author
Show... All Results Primary Sources Peer-reviewed

Oops!

An unknown error has occurred. Please click the button below to reload the page. If the problem persists, please try again in a little while.