Academic journal article Estonian Journal of Archaeology

About the Destruction Date of the Medieval Castle of Otepaa/Otepaa Linnuse Havimisdaatumist

Academic journal article Estonian Journal of Archaeology

About the Destruction Date of the Medieval Castle of Otepaa/Otepaa Linnuse Havimisdaatumist

Article excerpt

Sissejuhatuseks

Otepaa keskaegse linnuse havimise ja mahajatmisega on seotud kullalt keerukad probleemid. Seda naitavad erinevad ajamaarangud, mida on pakutud ajaloolaste, arheoloogide ja vanema arhitektuuri uurijate toodes. Mitmele neist viitab Jaak Mall oma artiklis (1), aga ei saa nous olla vaitega, et viimasel ajal on Otepaa havimisdaatumina saanud valitsevaks uksnes aasta 1396. Tegelikult on uhes koige uuemas publikatsioonis pakutud, et Otepaa linnus huljati loplikult hoopis parast venelastega peetud soda aastail 1480-1481 (Brotze 2006, 349-350).

Jargnevalt uritan selgitada, miks hakkasin 1980. aastate keskel pooldama Osvald Saadre ja Arkadi Molvogini hupoteesi Otepaa linnuse havimisest 1396. aastal (Saadre 1966, 49-50). Toetun siinkohal pohiliselt omal ajal tehtud valjakirjutustele, markmetele ja 1987. aastal UTU ajalooringi kevad-konverentsi vilistlaspaeval peetud ettekande tekstile, mille pohiseisukohad ilmusid kahjuks ainult teesidena (Maesalu 1987). (2) Seejarel analuusin kriitilise pilguga Malli artiklis esitatud seisukohti. Kuna selles kajastuvad tema enda hupoteeside korval taas moned varasemate uurijate vaartolgendused, siis tuleb paratamatult nendegi kujunemislugu lahti seletada. Lopuks pakun muntide ja moningate leidude uuemate maarangute pohjal valja uue hupoteesi Otepaa kivilinnuse havinguaja kohta.

Miks loobusin esialgsest Otepaa linnuse 15. sajandil edasikestmise hupoteesist?

Otepaa linnuse ajalooga hakkasin tegelema 1981. aastal, tootades labi linnust kasitlevad senised uurimistood ja kirjalikud allikad. Tagantjarele tunnistan, et nende 15. sajandi dokumentide, eriti aga 1398. aasta laanilepingu analuusimisel tekkisid minulgi esialgu enam-vahem samasugused motted, mida esitab Mall oma artiklis. Tundus, et nimetatud dokumendid on tosises vastuolus hupoteesiga, et Otepaa linnus havis ja jaeti maha juba 1396. aastal. Pealegi ei leidnud ma Saadre kirjatoodest selgeid viiteid vaadeldavatele allikatele ja seetottu tekkis isegi teatud kahtlusi, kas ta uldse teadis nende olemasolust.

Otepaa kaevamiste materjale labi tootades poorasin seetottu kullalt suurt tahelepanu hilisematele leidudele, et selgitada, kas nende seas voiks olla ka 15. sajandi esemeid. Kuna Otepaa linnuse kultuurkiht oli kullalt segatud ja leiutingimused kohati vaga halvasti fikseeritud, siis kasutasin vordlemiseks nii Eesti kui ka naabermaade keskaegsete linnuste ning linnade kaevamiste tulemusi kasitlevaid publikatsioone ja moningaid leiukogusid. Nende pohjal sain paris hea ettekujutuse keskaegsetele muististele tuupilistest leidudest. Esialgu aga ei onnestunud Otepaa leidude seast 15.-16. sajandile iseloomulikke esemeid avastada.

1983. aastal juhatasin paastekaevamisi Otepaa linnamae alumisel platool ja sealt tuli valja uks kindlalt 15. sajandisse dateeritav munt--Tallinna serf, mis oli vermitud parast 1426. aastat ja mis andis aluse dateerida linnus ka veel 15. sajandisse (Maesalu 1984, 365). Uus kaevamisleidude analuus viis 1984. aasta talvel mottele, et leiunimekirjas margitud "pronkstoru tukid" voivad endast kujutada algelist pussi. Kuna aga saksa relvaajaloolaste jargi oli maailma vanim puss leitud Saksamaalt Tannenbergi linnuselt ja dateeritud 1399. aastasse, pakkus Otepaa relva avastamine linnuse havingu-kihist tuge kahtlusele, kas linnus jaeti maha 1396. aastal.

Pohjalikum analuus naitas siiski, et ka Otepaa puss voib parineda 14. sajandi lopust. Kirjalike allikate pohjal hakati Laane-Euroopas esimesi kasitulirelvi valmistama juba 1370. aastatel. Ka Tallinnas valmistati pusse seniarvatust paar aastakummet varem, s.o juba 1384. aastal. Tundus ka kahtlane arvata, et Tannenbergi puss, mis osaliselt sarnanes Otepaa relvaga, olnuks valmistatud kindlasti 1399. aastal ehk siis vahetult enne seda, mil ta linnuse rusude alla sattus. Ometi tundsin suurt vastutust Otepaa pussi paigutamisel 14. sajandi loppu ja seetottu kogusin peaaegu viis aastat veel andmeid ning motisklesin, enne kui julgesin avaldada esimese vastavat relva kasitleva artikli (Maesalu 1989a). …

Search by... Author
Show... All Results Primary Sources Peer-reviewed

Oops!

An unknown error has occurred. Please click the button below to reload the page. If the problem persists, please try again in a little while.